Vahepala: Silmatorkavalt saamatu teeületaja

Jep, see pealkiri käib minu kohta.

Selgituseks ütlen alguses juurde, et jah, siin on valgusfoorid olemas, kuid mitte kõik nendest ei muuda jalakäijate jaoks värvi ning päris igal pool neid ei eksisteeri.

funny-chicken-cross-road-what-can-go-wrong-pics.jpg

Kõik algas sellest, et jäin laupäeval üksi @CAT-i (meie coworking koht Penangis) ja tahtsin sööma minna. Meelepärasesse restorani jõudmiseks tuli esmalt teed ületada, sealjuures kummalegi poole @CAT-st päris pikalt ei ole ühtegi valgusfoori. Tegemist on neljarealise vahesaarega suure teega, kust kõik kohalikud ja ka meie ühe korra varem koos üle oleme jooksnud.

Sain probleemideta ohutussaarele ja jäin ootama, millal sealt edasi joosta. Ootasin ja ootasin ikka mitu minutit ja no vot ei saanud kuidagi. Päris piinlik hakkas juba, sest kõrval seisis pikk praamijärjekord autosi, kellele ma ilmselt nalja pakkusin. Lisaks, kuigi siin on see osa liikluskultuurist, ei ole ma harjunud suvalises kohas üle tee jooksmisega.. ilmselgelt. Andsin lõpuks alla, pöörasin tagasi ja otsisin lihtsalt uue söögikoha.

Ja siis täna.. läksin üksi jalutama ja jäin suure ristmiku taha.. kuuerealine ohutussaarega, valgusfoorid olemas ja puha. Vajutasin nuppu ja jäin rohelist tuld ootama.. ja ootan.. ja mõtlen et hmm, need autod on seal juba teist korda seismas.. aga ootan edasi.

Järsku vaatan, et teiselt poolt teed jookseb minu poole ja vehib kätega mingi mees. Jõuab siis minuni ja selgitab, et ta parkis oma rollu teisele poole ja ta olevat mind eile sadama juures ka näinud “teed ületamas”. Ja ta tuli mulle lihtsalt appi. Ehk siis reaalselt tuli, võttis mul käest kinni, viis mu üle tee ja siis jätkas oma sõitu. 😀

Penangi saarel elab muideks umbes 700 000 inimest.

Päikest!
Kati, kes üritab võimalusel tee ületamist vältida